Perearsti või pereõe vastuvõtule on vajalik etteregistreerimine.

Reeglina on ühe inimese vastuvõtuks ette nähtud 30 minutit. Palume arvestada, et ühe vastuvõtu jooksul tegeleme ühe probleemiga, selle tõttu kui teil on mitu probleeme, siis registreerige 2 aega. Kui Teiega tuleb vastuvõtule kaasa pereliige või lähedane inimene, kes soovib ka oma probleemidest arstiga vestelda, siis peab ka tema arstile aja kinni panema.

Juhul, kui Te ei saa kokkulepitud vastuvõtule ilmuda, palume sellest koheselt teatada. Nii saame vabanenud aja pakkuda järgmisele abivajajale.

Ägedalt haigestunud patsiendid saavad vastuvõtule perearstikeskusesse pöördumise päeval. Kui olete ootamatult haigestunud ja soovite vastuvõtule saada samal päeval, palume ka sellisel juhul ette helistada – võib-olla on samal päeval veel vabu vastuvõtu aegu või on keegi oma ajast loobunud, pereõde püüab igal juhul leida Teile vastuvõtu jooksul sellist aega, et peaksite võimalikult lühidalt ooteruumis viibima. Ägedalt haigestunud patsiente võtab vastu pereõde, vajadusel konsulteerides perearstiga.

Sageli piisab vaid pereõe visiidist. Pereõde jälgib terveid imikuid, teostab vaktsineerimisi (nii laste kui ka täiskasvanute) ja erinevaid protseduure. Lisaks vaatab pereõde 1x aastas üle kroonilised haiged, teostades neile vajadusel ka analüüse ja muid uuringuid. Enamasti vaatab kõik ägedad haiged esmaselt üle pereõde, suunates need vajadusel edasi arsti vastuvõtule. Lisaks tegeleb pereõde ka ennetustööga ja väljastab erinevaid meditsiinilisi dokumente.

Kui Teil on oma tervisliku seisundi kohta palju küsimusi, on soovitatav need eelnevalt kodus kirja panna – sedasi ei ole ohtu, et midagi meelest ununeks ning perearst või pereõde saab murekohtadest kiire ülevaate. Võimalik, et kõikide küsimustega ei tegeleta ühe vastuvõtu jooksul, vajadusel saab teha plaani nendega tegelemiseks.

Aira Perearstikeskuses on kasutusel e-Perearstikeskuse rakendus, kus on mugav pikendada püsiravimite retsepte, teatada haigestumisest, töövõimetuse/hoolduslehe vajadusest, esitada soovi vaktsineerimiseks või tervisetõendiks (juhiluba/relvaluba), küsida tervisealast nõu. Kirjadele vastame saabumise järjekorras, alati esimesel võimalusel.

e-Perearstikeskuses töötab nii mobiilibrauseris kui arvutis. e-Perearstikeskusesse saate sisselogida ID-kaardi, mobiil-ID või smart-ID kaudu. Sisselogimise järel saab teha ka pöördumise hooldatava nimel.

Saabunud pöördumistega tegelevad meie töötajad kogu tööpäeva jooksul eelselektsiooniga: kiiretel juhtudel võetakse ühendust sama tööpäeva jooksul ning kutsutakse vajadusel visiidile. Mitte erakorralist või kiiret sekkumist vajavad pöördumised lahendavad arstid ja õed kirjade saabumise järjekorras ning võttes arvesse lisaks Teie pöördumise põhjusele ka Teie varasemad terviseandmed digiloos. Kontakteerume Teiega ise telefoni või emaili teel lähema kahe tööpäeva jooksul. Juhul, kui vajate tõendit või vaktsiini, siis Teile helistatakse/saadetakse e-mail ja pakutakse välja võimalikke aegu, mille vahel Teil tuleb valida.

Ravikindlustuseta isikutel on võimalus perearstiabi saada selle eest ise tasudes vastavalt meie HINNAKIRJALE.

Vältimatu abi (seisundis, kus on oht patsiendi elu või jäseme/organi kaotuseks) on ravikindlustuseta isikutele tasuta.

Ravikindlustusega hõlmamata ja perearsti nimistusse mittekuuluvad isikud tasuvad osutatud üldarstiabi eest ise.

Oma ravikindlustuse kehtivust, aadressi, perearsti nime ja ajutise töövõimetuse hüvitiste väljamaksmisega seotud infot saate kontrollida internetipanga või riigiportaali www.eesti.ee kaudu.

Kindlustuskaitsega seotud küsimustele saate vastuse haigekassa klienditelefonil +372 669 6630.

Töövõimetusleht on rahaline dokument, seetõttu palume töövõimetuslehte vajaval patsiendil perearsti või pereõega suheldes kinni pidada kokku lepitud tähtaegadest. Haigestumisest ja töövõimetuslehe vajadusest palume perearsti või pereõde teavitada haigestumise päeval või esimesel sellele järgneval tööpäeval. Esimesel haiguspäeval või sellele järgneval tööpäeval peab tulema perearsti või pereõe vastuvõtule, täpsema aja saab telefoni teel kokku leppida.

Töövõimetuslehte tagantjärele ning e-maili teel ei vormistata!

Traumade või erakorralist abi vajanud juhtumite puhul väljastatakse töövõimetusleht kiirabikaardi või erakorralise meditsiini osakonna patsiendikaardi alusel kahe tööpäeva jooksul.

Kui on kokku lepitud korduv vastuvõtt, kuid mingil ootamatul põhjusel ei ole Teil võimalik vastuvõtule ilmuda, on vajalik sellest perearsti või pereõde teavitada (telefonitsi, meilitsi vm). Ilma ette teatamata vastuvõtule mitteilmumine on töövõimetuslehe režiimi rikkumine ja perearstil lasub seadusega kohustus see töövõimetuslehele märkida. Režiimi rikkumise päevast edasi võib töövõimetuslehte küll jätkata, kuid töölt puudutud päevade eest tasumist ei jätkata. Režiimi rikkumiseks loetakse ka vastuvõtule ilmumist alkoholi- või narkojoobes.

Kui olete püsiv ravimitarvitaja, palume retseptide (ravimite) lõppemisest aegsasti teada anda, et ravis ei tekiks pausi uue retsepti puudumise tõttu.

Digiretsept on väga mugav viis retsepte uuendada – ei ole tarvis paberretseptile perearstikeskusse järele tulla. Digiretsept on elektrooniline ravimiretsept või digitaalne meditsiiniseadmeretsept, mille arst patsiendile arvutis välja kirjutab. Digiretsepti ei trükita paberil välja, vaid saadetakse arsti arvutist interneti teel otse retseptikeskusesse. Retseptikeskus on retseptide (ravimid, imikutoidud, meditsiiniseadmed) väljakirjutamiseks ning töötlemiseks asutatud elektrooniline andmekogu. Apteeki minnes peab ravimi väljaostjal olema kaasas enda isikut tõendav dokument, kus on peal pilt ning isikukood, näiteks ID-kaart, juhiluba või pass. Juhul kui ravimit ostetakse teisele inimesele, peab teadma ka tema isikukoodi. Apteeker leiab retseptikeskusest patsiendi isikukoodi abil hõlpsasti üles kogu talle vajaliku info. Arstil on ka õigus panna retsepti väljastamisele piirangud, näiteks narkootiliste ravimite puhul on võimalus, et ravimi väljaostmise õigus on ainult patsiendil või selleks volitatud isikutel.

Kuigi retseptide pikendamine digiretsepti abil on lihtne, peaksid kroonilisi haigusi (nt. diabeet, kõrgvererõhutõbi) põdevad patsiendid siiski vähemalt kord aastas käimas tervisekontrollis perearsti või pereõe juures.

Eriarsti vastuvõtule suunamise vajaduse otsustab perearst. Reeglina ei väljasta perearst saatekirja eriarsti vastuvõtule ilma patsienti nägemata. Erandiks on kroonilisi haigusi põdevad ja eriarsti juures püsivalt jälgimisel olevad patsiendid, kuid ka sellistel patsientidel on sageli vaja enne eriarsti juurde suunamist teha perearsti juures lihtsamad uuringud või analüüsid. Seega, saatekirja saamiseks on vajalik registreeruda perearsti vastuvõtule, kui kokku ei ole lepitud teisiti.

Ilma perearsti saatekirjata võib pöörduda järgmiste erialade spetsialisti vastuvõtule: hambaarst, silmaarst, psühhiaater, naha- ja suguhaiguste arst, naistearst, meestearst, ftisiaater ning värskete traumade korral traumatoloog või kirurg. Teiste erialade arstide vastuvõtule on võimalik ilma saatekirjata omal initsiatiivil registreeruda tasulisele vastuvõtule. Tuleb meeles pidada, et tasulisel vastuvõtul maksab patsient ise ka kõigi analüüside, uuringute ja lisaprotseduuride eest.

Pärast eriarsti vastuvõtul käimist palume alati konsultatsiooni otsus perearstile tuua. Samuti palume perearstile tuua väljavõtted haiglaravilt. Erandiks on juhud, kui konsultatsiooni otsus läheb Digilukku.

Autojuhi tervisetõendi tegemisel on vajalik kaasa võtta isikut tõendav dokument (pass või ID-kaart) ning prillid või läätsed, kui patsient neid kannab. Perearst saab anda tervisetõendit A-, AM-, B-, BE-, C- ja CE-kategooria ning nende alamkategooriate mootorsõidukite, välja arvatud B-kategooria takso ning A-, B- ja C-kategooria alarmsõiduki juhid, ja T-kategooria traktori ning liikurmasinate juhtidele.

Teiste kategooriate sõidukite juhtidel, kutselistel juhtidel (nt. taksojuhid, alarmsõiduki juhid) ja sõiduõpetajatel on vajalik pöörduda Liiklusmeditsiini komisjoni. Liiklusmeditsiini komisjonid asuvad Tallinnas iga suurema polikliiniku juures. Mootorsõidukijuhi tervisenõuded on sätestatud Vabariigi Valitsuse määrusega.

Relvaloa tervisetõendi tegemisel on samuti vajalik kaasa võtta isikut tõendav dokument (pass või ID-kaart) ning prillid või läätsed, kui patsient neid kannab. Kõik relvaloa tervisetõendit taotlevad isikud saadame psühhiaatri vastuvõtule. Relvaloa saamiseks vajalikud tervisenõuded on sätestatud Vabariigi Valitsuse määrusega.

NB! Autojuhi ja relvaloa tervisetõendeid väljastame ainult meie nimistutesse kuuluvatele patsientidele.

Perearst kehtestab teenuse hinna ise, kuna haigekassa tervisetõendi eest ei tasu. Küll on nõue, et perearstil peab olema tasuliste teenuste hinnakiri välja pandud nii, et iga patsient saaks sellega tutvuda. Millest koosnes osutatud teenuse hind, tuleb küsida perearstilt.

Alates 1. jaanuarist 2017 hindab töövõimet ja maksab töövõimetoetust ainult töötukassa. Kui teile on määratud püsiv töövõimetus korduvhindamise tähtajaga 2017. aastal või hiljem, tuleb teil töötukassasse pöörduda, kui korduvhindamise tähtaeg hakkab kätte jõudma. Töötukassa hindab uute reeglite järgi töövõimet ning maksab osalise ja puuduva töövõime korral töövõimetoetust. Lähemalt saate töövõimetoetusest ja selle maksmise tingimustest lugeda järgmiselt viitelt: TÖÖVÕIMETOETUS.

Perearsti nimistusse registreerumiseks või perearsti vahetamiseks tuleb esitada nimistusse võtmise AVALDUS inimese poolt eelistatud perearstile.

Kui perearst ei ole nimistusse võtmisest keeldumisest kirjalikult teavitanud 7 päeva jooksul, siis kuulub avalduse esitaja tema nimistusse hiljemalt avalduse esitamisele järgneva kuu esimesest kuupäevast. Perearstil on õigus keelduda inimest oma nimistusse võtmast kui perearsti nimistule kehtestatud maksimaalne piirsuurus on ületatud. Eestis on perearsti nimistu maksimaalseks suuruseks 2000 inimest (või 2400, kui perearsti juures töötab ka abiarst).